Reis euroopa südamesse ehk Saksamaa kiirteed polegi nii ägedad kui Cobras

Sõber nägi mu fustratsiooni, mis oli tekkinud suhete virr-varrist ja kutsus mind reisile Euroopasse. Lõin käsi kokku ja olin nahast välja pugemas.Pakkisin siin oma pisikese spordikoti (ma pole kunagi aru saanud, miks reisidele tuleb terve riidekapp kaasa võtta), võtsin end töölt vabaks ja läksingi reisile.

“Kus konks on?” küsis sõbranna mult kahtlustavalt. Jah, suurm konk oligi selles, et reisikaaslastest ei teadnud ma rohkem kedagi kui autojuhti… Kuna enamus reisi aega tuli nendega ühes autos veeta, oli see Elamusterohke (teadlikut ja sihilikult suure tähega). Niisiis sattusin reisile ossidega, kelle peas oli millimeetri jagu juukseid ja seljas adi-dress. Ja kui keegi tahab vastu vaielda, lasku käia, aga stereotüüp sellistest meestest vastas küll tõele.Igatahes kui enamuse aja nad magasid eelmiste ööde pidusid välja, siis viimasel päeval hakkas ilmselt neid häirekell peas tööle, et varsti tuleb tagasi pöörduda vana elu juurde ja võtta tuleb vaid viimast. Niisiis jõid odavat Poola riigiviina pudel tunnis, muidugi ei olnud nad väga teravad pliiatsid karbis.

Kuid need “pliiatsid” suutsid mind naerma panna nii, kuidas ma pole juba väga kaua naernud. Kuid üldiste lamedate ja sistühjade naljade kõrval juhtus ka midagi harukordset. Igatahes tuli neil ühel hetkel vajadus võrrelda seda, kui palju keegi rinnalt surub või jõutõmmet teeb. Üks nendest pakkus olulisemalt suuremaid numbreid. Arvate, et keegi uskus? No muidugi tuli särk ju ära võtta ja demostreerida. Mu sõber oli väga imestunud, et ma ei plaksutanud ega ilastanud kandilise jõusaali-lihase peale. Lasti siis demostreeida, kuidas rinnalihas liigub.Aga ühele tüübile jäi sellest ilmselt väheks, sest ta sõnas:

“Kuule, pede ma pole… Aga anna tissi näppida”

Et siis… well… Ma ei suutnud sugugi naeru pidada. See oli NIIIII jabur, nii naljakas… Aga see, mis naljakaks asja tegi, oli see, et tüüp oli ise pesueht gay. Aga ossidel vist see radar hästi ei toimi.

Ahjaa, miks ma seda Armastaja blogis kirjutan? Tahtsin vist jõuda selleni, et tõelised sõbrad suudavad meid välja tirida väga mustadest aukudest. Nii ka see sõber, kes minuga Poolas mullivannis maailmaasju arutas, mulle pai tegi ja tuju üleval hoidis.

 

P.S. Saksamaa kiirteed polegi täies pikkuses 4 rida ühele ja 4 teisele poole nagu Cobras ja Klounis näidati. Enamasti on kaks rida vaid.

 

Poliitikuga kohtamas ehk öö vanalinna südames

Millegi pärast läks nii, et ühel hetkel avastasin end Poliitiku käevangus vanalinnas jalutamas. Arvate, et oli romantiline ja mina olin vaimustusest lausa lendu tõusmas? Oh ei… Ta oli üleolev, tüütu ja ekstreemselt paindumatu. Üritas mulle selgitada, et ta ei söös sushit anuüksi seepärast, et ta on konservatiivne. Punkt! (Esimene häirekell hakkas helisema vaiselt, aga järjepidevalt).

No ma ei saanud ju alla anda. Äkki ikka läheb paremaks? Onju? Ma ju olin ikkagi temasse armunud kunagi. Ta ju lõhnas hästi… Lõhnas ju?  Just niimoodi ma end veensin ja lasin pool tema jutust kõrvust mööda, sest see ei olnud minu jaoks oluline.

Ja niimoodi “juhuslikult” me jõudsimegi vanalinna ühte korterisse, kus ta ajutiselt peatus. Ja meeldivast õhtust sushi seltsis sai pingutatud-ebamugav-tüütu romantika. Ainult, et piinlik oli vist vaid minul. Sest kuigi ma üritasin peaaegu meelega kogu aeg vatrata oma eksmeestest (meestest lahtisaamiseks tuleb end võimalikud tüütuks ja igavaks teha, onju?). Imelikul kombel nõudis ta juba järgmisel õhtu, et miks ma tema kaissu ei lähe… “Fail!!!” kisendas mu peas. Kena, isegi eemale ei suuda ma tõugata viisakalt ja efektiivselt.

Aga ei juhtunud meie vahel midagi, kuigi poliitik üritas ja vägagi visalt. Ahjaa, lõhnas ka valesti… Üldse mitte nii nagu ma mäletasin. Aga ma ajasin selle kõik selle süüks, et ta labreti oli ära võtnud. Sellega kadus ka võlu…

Kokkuvõte: Poliitik maha kantud!

 

Ideaalmees

Selleks, et unistused realiseeruksid, tuleb nad kirja panna ja visualiseerida.

Minu ideaalmees…

… on õige lõhnaga ja me ei räägi pesematusest ega lõhnaõlist, tolaletveest ega deodorandist. Igal inimesel on oma personaalne lõhn, mida enamus inimesi tunneb alateadlikult.

 

… kannab pikka patsi (ja/või habet). Mulle lihtsalt meeldivad patsiga mehed. Ja ilusti pügatud habe saab meest vaid kaunistada.

… armastab sushit. Olgem ausad: sushi on võitnud mu südame sajaprotsendiliselt. Niisiis ei saa olla, et härra tõmbab nina krimpsu kui ma vaimustunult riisi keedan ja koostisaineid ette valmistan.

… ei pea eesti kino, teatrit ja muusikat halvaks vaid selle pärast, et selle on teinud eestlased. (Minu meelest tühi poosetamine ja asjadesse mitte süvenemine see, mis tekitab seisukohta, et eestlased ei oska midagi teha.) Kasuks tuleb Dagö ja Mari Pokkineni meeldimine. 

… on spontaanne. Tuleb kaasa ja ka pakub ise välja uusi asju, mida proovida.

… oskab tantsida või vähemasti on valmis tantsukursustele tulema. Jah, me räägime seltskonnatantsust.

Niisama lihtsad reeglid ongi. Teen kunagi kuskile albumi ka.

Romantiline kohting hotellis

Metal’ist kutsus mu kohtingule. Täiesti muuseas. Ega mul selle vastu nagu midagi polnudki. Tegin veel nalja kah, et igasugu vägevad hotellid pakuvad romatilist õhtut sviidis ja privaatset õhtusööki.

Tema seda naljana just ei võtnud ja enne kui ma arugi sain, istusin ta autos ja sõitsime linnast välja ühe tagasihoidliku hotelli suunas.

Tuppa oli serveeritud puuviljavaagen, mida kaunistasid tuhksuhkruga kaunistatud roosid. Nad nägid välja justkui söödavad. Vaagna kõrval läikis vahuvein. Minule üllatuseks osutus too odavaimaks meie kaubandusvõrgus, mitte et hind nüüd määraja oleks, aga kvaliteet ja hind käivad nii mõnigi kord käsikäes.

Ja nii me seal nautisime oma olemist. Rääkisime maailmaasju, sõime viinamarju, kallistasime ohtralt. Lõõgatus!

Pool üheksa oli meil romantiline õhtusöök. Täiesti kahekesi suures ruumis ja mõnusa muusika saatel. Palju, natukene liiga palju toitu. Ja sellega meie mõnus olemine peaaegu otsa saigi, sest ma kannatasin ülejäänud õhtu kõhuvalu käes ja üritasin meeldivat asendit leida. Õnneks jätkus meil jutuajamist vähemasti kauemaks ja kaisus magamise üle ei saa ka kurta.

Hommikul serveeriti meile ka hommikusöök tuppa. See nauding andis elamuse kogu päevaks. Tööl küsis IT-juht, et kas ma olen midagi saanud, et niiviisi säran. Sain talle täiesti ausa ja sirge näoga otsa vaadata ja öelda, et pole ma midagi saanud, lihtsalt on hea tuju.

Back in the Game

Pärast aastat ja üheksat kuud koosveedetud aega otsustasime sõbralikult koos Romantikuga, et meil on aeg mõlemal oma teed minna. Või õigemini eraldi kolida ja sõbrad edasi olla.

Järgmisel päeval sai ka suhtestaatus ära muudetud ka “kõigi suhete määrajas” Facebookis, loomulikult selleks, et kõik ikka teaks ja äkki jätab nii mõnigi ebamugavad küsimused küsimata. (Tühi lootus, päriselt!). Igatahes oli terve selle päeva mu telefon punane ja Näoraamatu staatusemuutus täis kommentaare stiilis-oi-mis-teil-juhtus. No muidugi on tore teada saada, et sõpru on niiii palju. Seejuures pole sugugi positiivne kui kaastundeavaldus muutub surkimiseks ja suskimiseks ning kui ikkagi verd, tatti ja pisaraid ei tule, siis ollakse pettunud. “Mismõttes läksite sõbralikult lahku?” või “Te ei läinudki tülli? Aga miks te siis lahku läksite?” olid enamlevinud küsimused kui ma rahulikult seletasin, et meil sai armumine otsa ja kole igapäevakoll tappis viimsedki soojad tunded ära.

Peale surkivate ja ussitavate sõprade ilmusid välja ka tõelised sõbrad, kes kõik diiani peal uneaset pakkusid koos pudeli veini ja enda tühjaksrääkimisvõimalusega. Armastan teid!

Ja kolmandaks, kuid mitte vähemtähtsana tekkis mu telefoni uus grupp: mehed, kes soovisid vanu aegu meenutada. Esimesena oli platsis Poliitik, kes kutsus kohe vanalinna jalutama ja vanu häid aegu meenutama. (Ma pole temast siiani rääkinud, aga kui ma jalutama peaksin minema, siis räägin tast lähemalt). Teisena muutis oma helistamis ja sõnumitihedust Metallist (ka temast pole ma rääkinud, kuid temast kuulete juba järgmises postituses). Ja kuna kaks kolmandata ei jää, siis sai mu uuest suhtetaatusest, küll mõningase hilinemisega, teada ka Tinasõdur, kes järgmisel hommikul kutsikana mul tööl vastas oli ja sõidutas sinna, kuhu mu hing ihkas ja leppis innustunult kokku veiniõhtut, mille ma juhuse tahtel (loe: poolmeelega) olin sunnitud üle lasma.

Ahjaa, isapoolne vanaema helistas eile ja ütles, et ma jään nüüd vanatüdrukuks, sest mingi ennustuse järgi oleks ma pidanud tanu alla saama ennen 23ndat eluaastat, mis on 3 päeva vähem kui kahe kuu pärast. (Note to myself: it’s time to make plans to birthday).
On vist aeg kass ema juurest tagasi tuua…

Et siis kokkuvõtlikult olen ma tagasi targema, elukogenenumana ja täiesti positiivne naasmaks tagasi valliste maailma. Mäng alaku!

“Ma võin temaga kõike jagada, aga mitte oma mehi..” Sinijuukseline

On teil olnud sõbranna, kes kogu tähelepanu teilt praktiliselt alati ära tõmbab? Kelle silmaripsutus ühelegi mehele kunagi märkamatuks ei jää ning kes teie vähimag sanši uue meestuttavaga ära rikub, sest just nüüd ja praegu tekkis tal huvi just selle isendi vastu.

Tuleb tunnistada, et mul on neid sõbrannasid ja tuttavaid rohkem kui üks. Enamasti ei häiri nende käitumine mind, sest tähelepanuvajaduse saan ma mujal kenasti rahuldatud. Segama hakkab see kõik hoopistükkis siis kui sõbranna hakkab kõiki oma meestuttavaid enda isiklikuks varaks pidama.

Sinijuukseline, keda ma ka varem siin maininud olen, on üks nendest näidetest. Läks tema siis kolmekesi laadale kaupa müüma sõbra ja sõbranna Kontorihiirekesega.  Sõber oli suhtesideme poolest ta endise-praeguse-võib-olla-kavaleri kamraad, kes olevat läbi käinud temaga tulest veest ja vasktorudest. Tõeline sõber ikkagi.

Kontorihiir haistis vallalise noormehe lõhna ja päris veel igaks juhuks üle Sinijuukselise käest, et kas ta ikka vaba ja vallaline on, ning ega sõbrannal selle vastu pole kui ta natukene flirtida üritab. Sinijuukseline oli vaid naernud ja öelnud, et ei olevat ja ärgu ta muretsegu. Kõik nagu tundub korras olevat, eksole.

Õhtune simman oli muidugi nagu sedasorti pidu ikka. Täis muusikat, sädemeid ning tärkavat armastust. Kontorihiireke veetis öö Sõbra kaisus.

Hommikul, aga oli Sinijuukseline justkui meelt muutnud. Ja tüli oli ruttu tulema. Kontorihiireke otsustas, et vist on siiski parem sammud tagasi pealinna poole pöörata ja tuli hääletades tagasi. Ärevuski hinges, mis edasi hakkab saama.

Järgmisel päeval teatas Sõber, et nad nüüd on koos Sinijuukselisega ning lausutud lembesõnad olid vaid simmanist tingitud armujoovastus… Kontorihiireke oli löödud, pettunud ja lisaks ka solvunud sõbranna peale.

Sinijuukseline muidugi tüdines uuest mänguasjast paari nädalaga, leidis uuesti armu sellesammuse endise juures ja uus armastus kuulutati surnuks.

Sõber muidugi lunis ja palus uut võimalust Kontorihiirekeselt, kuid viimane keeldus igasugusest võimalusest. Ütles vaid, et lasi asi jääda täpselt nii nagu on.

Lõppkokkuvõttes lahenes pinge Sinijuukselise ja Kontorihiire vahel nii, et viimane palus vabandust isegi teadmata mille eest ja Sinijuukseline kenasti andestas, sest tema meelest oli ikkagi tema kannataja selles loos.

Draamat rohkem kui rubla eest. Võib olla, et ma olen vanaks jäänud, aga mulle tundub, et tegu on justkui teismeliste võimuvõitlusega ja väärastunud omanditundega. Jumal tänatud, et mul on oma Romantik.

Mida mehed vihkavad naiste suhtes ehk AskMen.com

AskMen.com toob välja 10 asja, mida naised teevad, aga mehed vihkavad ning peavad neid väljapressimiseks või ebaausaiks võtteiks. Tundes ebaõigust kurgus, pean seda ka kommenteerima. Kasutan Delfi Naistekas olnud tõlget põhjana.

1. Teesklevad täiuslikkust

Well yeah… Minu meelest paljud naised on veendunud, et nad on täiuslikud. Kuidas sa muidu karmis meestemaailmas läbi lööd?

“Nad ei tunnista iial, et on ööklubis purjus peaga võõra mehega amelenud ja jagavad voodikaaslaste ja eelmiste boyfriendide arvu viiega,” refereerib Delfi Naistekas populaarset meestesaiti. Et siis see kui mees ameleb kuskil klubis mingi võõra naisega, siis on see okei?

Minu meelest pole see mees mu tähelepanu väärt, kes ei suuda mind võtta nii nagu ma olen.

2. Kritiseerivad teisi naisi

No mis selles nüüd halba on? No muidugi kui midagi silma riivab, siis… Aga see pole enamasti halb kriitika.

3. Armukadetsevad

Njaah… ma ei teagi. Mina ei armukadetse, mitte üldse. Kuidagi võõras on see tunne mulle.

4. Muutuvad liiga nõudlikuks

Ehk oli selgitus, et naised vajavad puudutusi, hellitusi ja truuduse korduvat vandumist. Jah, mulle meelib stabiilselt üksteisele lähedal olemine. Kallistada meeldib kah ning tõesti ei häiri mind mitte üks raas kui õige inimene igavest armastust vannub.

5. Vihjavad

No jh… teinekord olen mina küll veendunud, et minu vihjest peaks ta aru küll saama. No enam O T S E M I N I ei saa minu meelest öelda. Ometi ei saa kallis kaasa üldse aru… Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida on vaja!

6. Sorivad asjades

Ma ei sori. Pole iialgi ühegi mehe kappi läbi lapanud loata. Telefonidest ja arvutitest rääkimata.

7. Nutavad iga asja peale

“Naised nutavad IGA ASJA pärast, olgu see siis murdunud küüs, õnneliku lõpuga film, kurb film või sassi läinud soeng,” refereerib Delfi… Hoian peast kinni! Ei nuta IGA ASJA peale juu… Siis tuleb abi otsida, kui asi muutub selliseks.

8. Sunnivad šoppama

Teinekord on vaja ka mehele teksaseid osta. Aga et keegi minu ostusid massiliselt kinni maksaks… khmm… Pole veel juhtunud. Mitte et pakutud poleks, aga omad asjad ostan ma siiski ise…

9. Räägivad surnuks

No jh.. teinekord juhtub. Romantik tahtis pesulõksu otsima minna ühel ööl

10. Kasutavad seksi väljapressimiseks

Wait what!?! Mul on seksi vaja sama palju kui mu partneril (kui mitte rohkem), niisiis minu puhul ei toimiks see kül…

Asjad, mida ei tasu seksi ajal mehele öelda ehk minu maailm

1. Kas see on juba sees? On olnud olukordi, kus selline küsimus on keelel olnud, aga ma hoidsin oma suu igaks juhuks kinni.

2. Kas see on ikka sees? Pooltest kordades kui esimene küsimus on päevakorda tulnud, on olnud soov ka seda küsida.

3. Vau, lagi vajab värvimist. Olen vist midagi sellist öelnud. Ilmselgelt ma ei nautinud seda vahekorda.

4. Kas sa poest ikka jahu tõid? Olukord, mil argipäev trügib esile. On ka nii juhtunud.

5. Kas sa oled lõpetanud? Nii otse vist mitte. Aga segadust on küll olnud, et kas sai nüüd otsa või hing jäi kinni

6. Kas me võiks veidi kiiremini teha? Okei. Pärast 4h seksi võivad tõesti sellised küsimused esile kerkida.

7. Kuidas ma sulle nüüd meeldin? Et siis: “ma võtsin suhu? kas ma nüüd olen parem?” Pfff… ma olen selleks lihtsalt liiga suure enesehinnanguga.

8. Teeme lapse. Kindlasti mitte. Kohe mitte kunagi!

9. Ei tea, kas ma unustasin beebipilli võtta? Kõva häälega mõtlemine on natuke paha plaan. Sedasi võib mehe nupust välja keerata ju Never tried. Aga meelde olen küll tuletanud, et kle, ma pole päris kindel, et see mõjub sel korral, palun ole natuke ettevaatlikum

10. Partneri vanemate mainimine. Mainisin. Aga ma kuulsin fonoluku kella. Õige koht nuh.

11. Sinu laste mainimine. Neid pole ja lähitulevikus ei tule eksole. Niisiis ei saa ju rääkida sellest, mida pole.

12. See on vale auk. Olen öelnud. Piinlikkust pole ka tundunud. Ja pealegi, miks mina peaks tundma? Tema ei leia ju õiget kohta üles

13. Kui sa juba seal all oled, tahan sind hoiatada, et mul on gaasiprobleemid. Irw. Ka nii saab meest eemale peletada. Ei ole ette tulnud .

14. Muuseas, mul on suguhaigus. Siia juurde saab kirjutada anekdoodi sellest, kuidas kodustes tingimustes rodeod teha. Kui mees su all on, ütle, et sul on HIV ja pärast seda tuleb võimalikult kaua sadulas püsida.

15. Kas sa hambaid pesid? Lapsepõlves leidis sõbranna endale peigmehe. Aga tal oli millegi pärast mure, et äkki tüüp ikkagi hambaid ei pese. Tõsine probleem ikkagi eksole. Aga kuidas sa ikka musitad kedagi, kes hambaid ei pese. Niisiis ostis ta ekstra tüübi jaoks paki nätsu ja enne musitamist pakkus poisile ka. No igaks juhuks. Äkki ikka ei pese…

16. Kas me võiksime teleka käima panna? Ükskord kui ma veel härra Täiuslikuga koos olin, siis vaatasime Dr House’i. Reklaamipausid on teatavasti hästi pikad. Mõtlesime, et jõuame ühe kiire tihi teha. Kahjuks hakkas sari enne peale. Ja mul oli vaja ju seda jõllitada kogu selle aja. Täiuslikkuse kehastus muidugi solvus selle peale ja virutas telekapuldi pärast kinnipanekut vastu põrandat.

17. Su munad on kaunid. Värvime roheliseks? punaseks? vb sobib sibulakoorekirju?

18. Loomaarst helistas – koer võib homme kohitsemisele minna. Vaat selle peale annab tulla

19. Kellegi teise nime kasutamine. Otseselt voodis pole seda juhtunud. Aga kord seltskonnaga istusime või õigemini seisime ja suitsetasime. Ja Romantik krabas mind tagumikust. Karjusin sõbranna mehe nime, sest tahtsin just tema käest midagi küsida. Seda sõda siis pärast sõbrannaga…

Algallikas :Elu24

Lugu sellest, kuidas teate-küll-mis määrab grill-liha headuse

Lugu juhtus tänaseks päevaks kaks päeva rohkem kui kaks kuud tagasi. Teatavasti just sellel õhtul oli jalgpalli MM-finaal. Istusime Toriseja, Hunttüdruku, ja Nolguga Larbitari juures.

Suurest õllejoomisest oli kõht tühi. Tuli siis jutuks, et kes meist siis kõige paremini söögiks kõlbaks.Kuna Nolgu ainsama Hollandi poolt polnud, siis tuli ta muidug ette võtta. (Okei, ausalt tunnistades, siis teda võetakse alati letti esimesena).

Ma muidugi protestisin, et meil on siin lihavamaid tüüpe küll, et temast saaks õllesäkke ainult, sest liha luudel on üsna vähe ja mis me sellest eluressursist siin ikka rasikame. Äkki vanemaks saades, saab asja ka.

Millegi pärast tundis Nolgu end puudutatuna ja asus end kaitsma: te võite mu naise käest järgi küsida. Mul on täitsa 18 sentimeetrit seda ilu…”

Armastaja muidugi siinkohal vabandab, sest tema vasakule mõtlemise meel on ilmselt täiesti välja arenemata.

Sissejuhatuseks

Ma kirjutasin oma üle-eelmises blogipostis, et ma olen rahul oma sõpradega ja ma ei tunne enam iseend outsiderina. Osaliselt on selle põhjuseks see, et mu sõbrad on kohati veidramad kui mina. Ilmselt on aeg ka Teil nendega tutvuda.

Romantikule lähedaseim isik on Toriseja. Nime valis ta ise endale kui rääkisime seitsmest päkapikust ja Lumivalgukesest. Minust sai Unistaja ja Romantikust Unimüts, sest Toriseja meelest on ta alati halvas tujus kui alla 10 tunni magada on saanud. Kui Torisejat peaks iseloomustama, siis on ta nagu Sheldon Cooper Big Bang Theory’st. Sotsiaalselt üsna veidral tasemel, kuid kui asi puudutab teadust ja ajalugu, siis ei tea ma ilmselt kedagi, kes teda selles lüüa suudab.  Ahjaa, naiste nimesid ta ka ei tea. Aga muidu on ta selline nunnu ja armas nagu Larbitar ta kohta ütleb.

Bipoiss on Larbitari endine armastus. Suhteliselt libekeelne ja väga nunnu. Tema suurimaks plussiks on ideaalne kuulamisoskus, mis käib kaasas väga väga hea massaažiga.

Larbitar on ilmselt viimase poole aasta üks parimaid avastusi minu jaoks. Ajaloolasest neiu, kes omab kohati keskaegseid põhimõtteid. Ma usaldan teda kohati rohkem kui ükskõik millist sõbrannat ja minus pole ealeski tekkinud mõtet, et need teadmised kaugemale läheksid temast.

Tänu temale võiks ma (kui vaid suudaks julguse kokku võtta) panna orkutis oma seksuaalseks orientatsiooniks “bi curious“. Sest rohkem kui korra, olen ma iseend avastanud tema käte vahelt ja ma ei saa öelda, et ma just end halvasti olen tundnud

Hunttüdruk on Larbitari parim sõbranna. Naine, keda mehed kardavad ja kes ei suuda teda mitte mingil moel ennast tahtma panna. HT on esmapilgul hirmutav: natkene vidukil enesekindlad silmad, kartulikoore värvi juuksed ja iseteadev olek. Ometi tänaseks päevaks väga sümpaatne.

Nolgu on meie tutvusrindkonnas noorim. Nimegi on välja teeninud (küll siiski osalisel) just selle pärast, et ta värskelt täiskasvanute ilma on vanuse poolest jõudnud. Kahjuks on sotsiaalne areng vanusest natukene maha jäänud ja tema oskused teisi oma lollustega naerutada (kahjuks mitte meelega) jõudnud tasemini, mida võib nimetada high level skill‘iks.

Eks vist esialgu aitab. Ja vaatab, mis edasi hakkab saama..