Poliitikuga kohtamas ehk öö vanalinna südames
detsember 6, 2011
Millegi pärast läks nii, et ühel hetkel avastasin end Poliitiku käevangus vanalinnas jalutamas. Arvate, et oli romantiline ja mina olin vaimustusest lausa lendu tõusmas? Oh ei… Ta oli üleolev, tüütu ja ekstreemselt paindumatu. Üritas mulle selgitada, et ta ei söös sushit anuüksi seepärast, et ta on konservatiivne. Punkt! (Esimene häirekell hakkas helisema vaiselt, aga järjepidevalt).
No ma ei saanud ju alla anda. Äkki ikka läheb paremaks? Onju? Ma ju olin ikkagi temasse armunud kunagi. Ta ju lõhnas hästi… Lõhnas ju? Just niimoodi ma end veensin ja lasin pool tema jutust kõrvust mööda, sest see ei olnud minu jaoks oluline.
Ja niimoodi “juhuslikult” me jõudsimegi vanalinna ühte korterisse, kus ta ajutiselt peatus. Ja meeldivast õhtust sushi seltsis sai pingutatud-ebamugav-tüütu romantika. Ainult, et piinlik oli vist vaid minul. Sest kuigi ma üritasin peaaegu meelega kogu aeg vatrata oma eksmeestest (meestest lahtisaamiseks tuleb end võimalikud tüütuks ja igavaks teha, onju?). Imelikul kombel nõudis ta juba järgmisel õhtu, et miks ma tema kaissu ei lähe… “Fail!!!” kisendas mu peas. Kena, isegi eemale ei suuda ma tõugata viisakalt ja efektiivselt.
Aga ei juhtunud meie vahel midagi, kuigi poliitik üritas ja vägagi visalt. Ahjaa, lõhnas ka valesti… Üldse mitte nii nagu ma mäletasin. Aga ma ajasin selle kõik selle süüks, et ta labreti oli ära võtnud. Sellega kadus ka võlu…
Kokkuvõte: Poliitik maha kantud!
